Kuidas käib vundamendi soojustamine?
Vundament
Maja niiskuskahjustused saavad sageli alguse vundamendist, mida mõjutab kapillaarniiskus ja lõhuvad külmakerked. Kuid õigesti soojustatud vundamendil püsib maja põlvest põlve. Kõige enam ohustavad Eesti muutuvas kliimas vundamenti niiskus ja maapinna külmakerked. Talvel jäätub maapind sõltuvalt pinnasest kuni 1,2 meetri sügavuseni, mille tulemusel paisub külmunud vesi maapinna sees ning külmakerked hakkavad lõhkuma maja konstruktsiooni. Selleks, et külmakerked hoonet ei kahjustaks, peab vundament toetuma pinnasele, kas allpool maapinna külmumispiiri või madalvundament olema ümber perimeetri kaitstud nn külmakerke-kaitsega – horisontaalse soojustusega pinnase sees.
Sokli soojustamine
Vundamendi sokli osa tuleks kas seest või väljapoolt soojustada nii, et kohakuti põrandaga ei tekiks külmasilda. Vastasel juhul jääb põrand külmaks – seega kulutame liigset energiat maja kütmisel.
Hüdroisolatsioon
Vundamentide soojustamine eeldab alati korraliku hüdroisolatsiooni olemasolu või siis selle täiendavat paigaldamist. Vanadel hoonetel, millel puudub korralik hüdroisolatsioon, tuleks pigem loobuda sokliosa soojustamisest, sest see võib rikkuda hoone niiskusrežiimi.
Usalda tööd oma ala spetsialistide kätte!
Kommentaarid (0)